“Pühendunud viroloogi ja vaktsiinieksperdina teen ma erandi vaid siis, kui tervisealased autoriteedid lubavad vaktsiine kasutada viisil, mis ohustavad inimeste tervist ning kindlasti siis, kui teaduslikke tõendeid ignoreeritakse. Praegune äärmiselt kriitiline olukord sunnib mind seda erakorralist teadet levitama. Pretsedenditu inimliku sekkumise ulatus Covid-19 pandeemias võib kujuneda võrreldamatuks globaalseks katastroofiks,” ütleb Geert Vanden Bossche oma pöördumises Maailma Terviseorganisatsiooni poole.
Autorist: Geert Vanden Bossche (DVM, PhD) näol on tegu mehega, kes on viroloog ja vaktsiinide arendaja. Ta on töötanud mitmetes mainekates kohtades nagu näiteks programmijuhina Bill ja Melinda Gatesi ühingu globaalse tervise uuringu harus ja ka Ebola programmijuhina ülemaailmse vaktsineerimise ja immuniseerimise liidus (GAVI). Ta on tulihingeline vaktsiinipooldaja, kuid ometi näeb ta Covid-19 vaktsiinides suurt ohtu.
Edastame Vanden Bossche sõnumi koroonavaktsiinide kohta, kus ta selgitab, miks antud vaktsineerimine ei pruugi olla efektiivne, tuues endaga kaasa võimalikud katastroofilised tagajärjed.
Algne Covid-19 tüvi põhjustas suuremal osal tervetest inimestest üksnes kergeid haigussümptomeid või möödus ilma ühegi sümptomita. Seega enne, kui soovitada immuniseerida üleriiklikult kogu elanikkond (ükskõik millise vaktsiiniga) , tuleb eelnevalt kindlaks teha, et vaktsineerimine vähendab nii haigestumuse kui ka suremuse määra alla selle määra, mida suudaks teha haigusepuhang loomulikul moel. Ilma inimliku sekkumiseta pandeemiad päädivad viimselt nn karja immuunsusega. Potentsiaalselt jätab see viirusele võimaluse muutuda endeemiliseks, levides elanikkonnas hooajaliste puhangutena (nagu nt gripiviiruse tüved). Kui karjaimmuunsus on tekkinud, siis tänu varasemale kokkupuutele aktiveerub viiruse taasilmnemisel meie loomulik immuunsüsteem.
Selleks, et vaktsiinid toimiksid loomulikust pandeemiast paremini, peavad nad kiirendama karja immuunsuse teket. Siiski, see, mida me praegu näeme, on täiesti vastupidine: vaktsiinid ei ole suutelised vältima viiruse levikut eriti nakkavate viirusetüvedega kokku puutuvate vaktsineeritute seas. See takistab karja immuunsuse teket. Kui tervete inimeste loomulik sünnipärane immuunsus võimaldas Covid-19 pandeemia alguses pakkuda tugevat kaitset viiruse vastu, siis nüüd uute ja nakkavamate tüvede domineerimisel ei ole see enam piisav. Üha kasvav hulk terveid inimesi, sh lapsi, võitlevad eriti nakkavate viiruse tüvedega, samal ajal, kui nende antikehade hulk ja kvaliteet ei ole nendest jagu saamiseks piisav.
Miks Covid-19 vaktsiinid suurendavad tõenäoliselt nakkuslikkust? Vastus on selles, et tegemist on profülaktiliste vaktsiinidega, mis on mõeldud immuunsuse ehitamiseks enne, kui organism puutub kokku patogeeni/viirusega. Need ei ole sobilikud pandeemia ajal kasutamiseks, kui on oht, et vaktsiini saaja organism võib enne täieliku immuunsuse saavutamist sattuda viiruse rünnaku tugeva surve alla. See käib eriti kõrge nakkuvusega tüvede kohta.
Mis juhtub, kui sel ajal vaktsineerida? Esimese doosi vaktsiini järel alustab inimese keha immuunvastuse ülesehitamise protsessi. Immuunvastuse täielik välja kujunemine võib võtta aega mitmeid nädalaid, selle aja jooksul viirusega kokku puutudes võib organismi immuunvõimekus osutuda liiga nõrgaks, et viirusega efektiivselt võidelda. Isegi, kui esimene doos võib kaitsta sümptomite edasiste avaldumiste eest, võib viirus siiski paljuneda ja edasi kanduda. Survestades suurel määral immuunsüsteemi samaaegselt püüdmata takistada viiruse paljunemist ja levikut on ehe retsept valikulise viirusliku immuunpõgenemise tekkeks. Kuid see, mida me nüüd üha enam ja enam näeme, on veelgi murettekitavam: isegi need, kes on täielikult immuniseeritud, ei suuda Covid-19ga kokku puutudes takistada viiruse paljunemist ja üle kandumist. Seda seetõttu, et üha rohkem nakatutakse uute, enam nakkavamate variantidega, ogaproteiiniga, mis erineb vaktsiinis sisalduvast. Seega suudab viirus aina kasvavas tempos põigelda kõrvale vaktsiini teel saadud immuunvastusest. Oleme selle tunnistajaks olnud juba mitmetes hooldekodudes, kus hoolimata kõrgest vaktsineerimise määrast on väga lühikese aja jooksul plahvatuslikult levinud väga nakkavate tüvedega puhangud. Ainus vaktsineerimisest saadav kasutegur on see, et need võivad ajutiselt kaitsta suremuse ja raske haigestumise eest (olenevalt antigeensetest omadustest).
Säärane selektiivne immuunpõgenemine soosib edaspidist kõrgema nakkuspotentsiaaliga tüvede levikut, muutes vaktsiinisaajad asümptomaatilisteks haiguse levitajateks. Need omakorda võivad kanda ohtlikke tüvesid kaitsmata või mittenakatunud isikutele. Paraku on see vastupidine sellele, mida vaktsiinid tegelikult peaksid tegema. Nüüdseks ollakse ka juba üksmeelel, et vaktsiinidega ei õnnestu saavutada karja immuunsust. Peale selle ei õnnestu nende abil kõrvaldada ka püsivalt kasvavat eriti nakkusohtlike tüvede levikut, kuna vaktsiinist saadavad antikehad ei sobitu nende ringlevate variantide ogavalguga, sest takistavad keha loomulike antikehade kinnitumist viiruse külge.
Immuunpõgenemine ja kõrge nakkuspotentsiaaliga viirustüvede ühismõju põhjustab üldiselt viiruse vastupanuvõime kiirenemist vaktsiinidele ning inimese kaasasündinud immuunvastuse pikaajalist allasurutust koroonaviirustele. Teaduslikult on võimatu mõista, kuidas saab sel olla hea tulem. Inimkond on teelahkmel. Jätkuv massvaktsineerimine hetkel kasutuses olevate nn lekkivate vaktsiinidega viib selleni, et oleme tunnistajaks aina enam nakkavamatele viirustüvedele asetades inimesed veelgi suuremasse raskete haiguste tekkeriski.
Kokkuvõtteks: samal ajal, kui vaktsineerimine võib aidata inimest ajutiselt kaitsta, halvendab massvaktsineerimine pandeemia kõrghetkel viimselt globaalset situatsiooni, lubades viirusel valida spetsiifilisi mutatsioone, mis aitavad võita suboptimaalseid immuuntõkkeid. Selle tulemusel peab inimkond tõenäoliselt hakkama tegelema nii viiruse kui ka meditsiinilise olukorra halvema versiooniga, kui see oli pandeemia algusajal. Me peaksime lõpetama Covid-19 kriisi raames käesolevate profülaktiliste vaktsiinide kasutamise.
Täispikkuses originaaltekst:
https://www.longdom.org/conference-abstracts-files/why-dont-our-vaccines-reach-the-highhanging-fruit.pdf
Autorist:
https://www.geertvandenbossche.org/
Vaata Geert Vanden Bossche täispikkuses intervjuud Covid vaktsiinide teemal: